Toscana pàikese all, t6esti

T6esti, tàna àrkasime Impruneta alevikus, kuhu meie s6ber Rafaello meid Peugeotiga òòsel t6i pàrast lokaali Joshua Tree sulgemist. On laupàev, laat ja katoliku kellad, k6ik on olemas. S6na alevik vist oleks k6ige làhemal fiilingule, tegelikult nagu asula ikka etruskide ajal, Pyha Tool ei ole kaugel, jumalavallatused on aga siin nagu rohkem lubatud, Bertolucci ja teised on seda ka filmilindile v6tnud. Pàev seda siin ka igati nàitas, pàike siras ning pole vaja eriti suur ettekujudusv6imet, kuidas suviseid viinamarja korjajad tydruku suvekleitides ja agriturismo-nautijad sulle vastu jalutaksid, màe otsas on vàike pàriskyla taamal, valges p6lles madre veab su natti pidi oma lehtasse ja kuna sa oled keeletu sellest vaatest, oled kerge saak. Ja muinsuskaitseliselt vààrikas loss pakub loomulikult ajaloolasele vaid nostalglisi tundeid, mida me Kivimàe keskaja loengutest 6ppisime, ikka seda kuidas Itaalia saavutas oma rikkuse ja loomingulisuse jumalikule ...aga see selleks, naksti on oru kalda ààres asuval terrassil salaamid ja juustuvalik laual, Chianti veinide Musta Kuke kartell (loe: see on kvaliteedimàrk) pudeldab siin maailma parimat veini igatahes. 6nneks olen roolis ja mekin seda kodus. No aga missakostad, siin on t6esti nagu filmis. Paitasime rariteetseid valgetriibulisi seap6rssaid tasandiku ààres, kes ràndavad vaikselt muidugi Toscana kuulsaima lihapoe riiulitele Greves (Stockmann: dream on, selliseid salaamisid ei saa yhestki Soome hulgilaost ega interneti vahendajafirmast). Veedsime màe otsas (600 m yle merepinna) terve pàeva, jalutasime viigipuude all, korja v6i oliive koju kaasa (Eestis ju òeldakse, et eelmise aasta mustikad on ju k6ige àgedamad). Tagasiteel Greves làks korraks mul pilt eest àra, kui kuulsa lihapoe all keldris oli juustukelder....6nneks see paik pandi kohe kinni ja mehed làksid Juventuse ja Fiorentina màngu vaatama. Tuleb filosofeerimise tunne peale, et viigipuu mari ja oliivide puhtus, viinamarja nektar ja juustude katsepyhak, k6ik olid meie suhtes tàna helded. Kas nii v6ikski olle elus, et sellistes kohtades leida syvenemise aega, kuigi itaallased on ikka tohutud energiapommid ja lobamokad, tànavanurgal ja piimabaaris làrmava energiliselt ja seletava maadjailmad kokku. Siin aga valitseb m6nus m6tlik rahu, Toscana tempo

ps cafe normale, see kàib ka siin igal v6imalikul hetkel asja juurde, st. piimabaaris vàike expresso, tilgake m6rumagusat kosutust. See oleks nagu elegantselt vàlja kukkunud kompliment ilusale daamile, mida korraga nagu palju vaja ei olegi, kui teeb meele r66msaks ja seda tasub aegajalt korrata
pps Helmutile tervituse siit Saksamaale, kes umbes sama asja ajab rieslingu p6llul, tema traktor peab kyll veidi jàrsemalt màest yles-alla taimi kastma ja istikuid muldama, aga veinid on umbes sama head.