Katarina kai

Üle mitme aja Tallinnas käimas, väike vahepeatus Solnoki juures ning edasi Kalamaja kaudu Katarina kaile. Veedsime õega mõned head hetked seal sportliku jalutuskäigu rütmis ja avara merevaatega, kohalikud kalamehed sikutasid silma nähes välja korraliku siiakala, üllatavalt puhas rand ja "maarotile" nagu mina - see mereõhk on ikka toonustav vaheldus. Käisin tulles Telliskivi loomekvartalist läbi ning rebisin pruukostiks ühe Zeppelini plaadi ja kasemahla oma lähemale suguseltsile siin päälinnas. Kitarrisoolode harjutamine vajab loomingulisi eeskujusid ning pikematele kõndimisturneedele on ju hea kaasa võtta kosutav kasemahl. Homme ootab eest Kumu ja sisustusmess, asuvad ühel trajektooril. Kodutehtud leiva sain ka täna turult. Veel leidsin väikse "nivea särgi" stiilse värviga, mille noored moemutid mulle kaasa panid. Ning üks raamat vaimustas mind, spelta jahu ei ostnud. Peaks Tallinna loomelinnakute tutvusmituure jätkama, see on Supilinnale vahelduseks väike värskendus nagu mõnus tuul Katarina kai ääres.k
ps viisin täide taas oma ammuse unistuse, maandusin RR 5 korruse katusel, kunstide osakonna saalis :-)
pps peagi alustame gallupit, kellele MA tööd tegelikult kõige rohkem vaja on

Emajõe märjad

Tavapärane Emajõe säng on tõesti üle kallaste tunginud vete meelevallas, liivaluidete keskel seisavad riietuskabiin, laste liumägi, eriti ilus on kaheksa paiku, siis paistab loojuv päike nagu otsiks kus see jõgi õieti alguse saab. Kõik vööst saadik veel.

Kummikud on sel aastal eriti moes, kirjud ja värvilised. k

39 trepiastet

Ülestõusmisnädala märksõna on teater, näitusemajas tuli kokku Vanemuise noorte lavajõudude kamp uue maja näitusesaalis, ehk saab nüüd asja Pääsukese-loost, mille kirjutas eelmisel aastal Ruitlane ERMi juubeliks. Nüüd Viljandis sai käidud Rakvere etendust vaatamas, krimikomöödia "39 trepiastet", mis mõjus küllalt hoogsalt, karaktereid ja tüpaazhe võis näha. Päris õhtul sõidsin veel Olustvere lossi juubilar Tiitu õnnitlema, kus oli ka teatrirahvast koos, kes arutasid igasugu teemasid. Enamasti olid kõik ümber klaveri kogunenud ning käis kõva musitseerimine vägeva laulu saatel. Kõva tantsumürgeldamist suurt polnud, Heli-Mari Arder laulis "Päikest", mõisatrepiastmed nagisesid, loss on ikka uhke, Leila Pärtelpoja käsi mängus, salongiõhtu missugune!