välgutatud ilm

Eile välgutas ilma Tartus veel soemaks, istusime Tungla tn aias Tiina juures, kuulasime elutarga aedniku Jüri mõtteid, Urmet-Kirsti-Hanna askeldasid murul, vihm segas meil veidi lõkke tegemist, õnneks saabus Agnes pärast pikka päevatööd, 3+1 kujundajatega, see üks oli sedakorda Londoni ekspert, maailmakuulus esemeuurija David Crowly, muidu arutlesime Tiinaga seda, kes marsib laulupeorongkäigus enne, kas Viljandimaa või Tallinn. Prognoosime head ilma!k
ps pühapäevane Eesti lugu on raadios täna eriti pull, Juske ja Aadams räägivad nõukogude-aja kultuurist, olen käinud Jüri Aadamsiga Saksamaal konverentsil, väga hariv reis oli.

Innovatiline aplaager

Pakime asju. Laulupidude suvi, kärbete talumatu kergus (no riigisektoris jääme ikka ellu), taevani kisendav klaasist vabadussammas, uue püsinäituse väljakutsed uue meedia sajandil, aga tegelikult valdab taas välitööde ootus ja innovatsiooni igatsus, et saaks jälle keset metsi väikses Eesti külas väiksest krappraadiost maailmauudiseid kuulda, tegelikult lihtsalt vanavarakogujate kombel talust-talusse käia, rahvaga juttu puhuda ja informantidelt saadud andmeid digitaalsel kombel arhiiviriiulitele (loe: folderitesse) asetada, õhtuti aga asendab ilmselt pleieriraadion nüüd uus triibuarvuti, kus lükkame välitööde meeleolud ja faktid veebi välja. connecting people!in!

Klaassammas ja lilledega

Õde saanud suure tubli täiskasvanud poja koolilõpuaktuseni, ilus GAGi lõpupidu oli Draamateatris, pidukõnte tuli uuelt europarlamendisaadikult (noorem Tarand, rääkis antiigist:-), esinesid urban symphony tüdrukud, üks nendest ju kui abiturient (GAG on ikka väga andekate kool, igasugu erinevaid tippe, andekaid nooreadlasi, sportlasi, giide jm aktiviste), bändid ja koolilaulud, lilli palju, noord ja kaunid inimesed. Ilus päev, Jorm kui päevakangelane on nüüd noor täiskasvanud isiksus (loe:kodanik ) ja elluastuja, nii palju võimalusi, nagu President välja hõikas, tõeisti pöördelised ajad. Hoian Jormile terve elu pöialt. Vabadussõjasammas on klaasist, istusime päev enne koormakatte langemist seal õega vana endise Moskva ees ja jõime tervitusnapsu, Agnes rõõmustas meid oma kohalolekuga, oli millest mõelda, tasub rahul olla, kindlasti ka õnnelik, iseseisvus on habras kui klaas, praegu peab muidugi kõige rohkem võitlema tervise eest ja haigekassa rumaluste vastu, õppelaenu afäärid on õnneks kohe-kohe läbi, igasmõttes käendaja mu armas ema tunneb selle üle ka kindlasti rõõmu, õpingud kestavad (elukestev ikka), võlgu pole enam pangale, maksta tulev vaid memmevaeva (:-). Ja kui Vabadussõjas võidelnud vanaisale mõelda, mis nende lilledega siis teha, koolilõpulilled on uhkesti vaasis Tallinnas, kiman ikka Lõuna-Eestisse siinseid lilli kastma - küla jaanituli (sedakorda VanaOtepääl) õitsetab ehk ühe sõnajala, ema aias on ka praegu lillemeri, k
ps huvitav kas on õige aeg oma kodulilled ka aeda kosuma viia, jõulukaktus just lõpetas nädalate eest õitsemise :-)

disainime kultuuri rahvast

laulupidu läheneb, ega nüüd enam polegi nii aktuaalne, kes sai oma kooriga ja kes ei osanud nii hästi laulda, nüüd juba uued teemad: mida jalga, mida selga, uued T-särgid, vahvad ketsid, kena kuub ja uued ehted. disainime inimesi, kujundame kultuuri, k

Rõivailu ja viikingite turm

Lodjakojas lõkati suur tagauks valla ja pea 13m pikkkune viikingite laev lükati vette, elevust oli Tartus Emajõeääres rohkesti, mandrirahva rõõmuks iga veejoon, olgugi et sageli võsastunud, tõmbab ligi, ausalt öeldes on Lodjakoda ikka nagu juba sadam, fiilingu mõttes, eili liikles seal juba 3-4 alust ringi (no osad olid siiski tõesti ujuvsaunad :-). Viikingilaev sai nimeks Turm, kes see on, arvake ära! Vahva oligi siiski kogu muinasseltsi tegelastega, lodjarahva ja sõprade-huvilistega kuulata Viljandi etnorocki, traditsioonilise kalasupist ma väga ei hoolinud, aga väike kalapirukas ja suitsulest oli muidugi tuntud tase, päike loojus jumalikult, chi kungi mees sõber Urmas Lest rääkis lugusid oma esimese töökoha aegadest Tartu vetelpäästes AD 1972, Reemani Jüri, juuksed puitmaja soklitolmu täis, veetis lastega aega jõe ääres, kes korjasid kive (vat Kablis on kivid, Emajõe ääres ma nagu ei kujuta ette .-), kuid aa'sime niisama juttu ning jäingi mõtlema Jüri jutu peale, et Tartu 90ndate kooliõpilaste generatsioon on ikka markantseid näiteid täis, lauluavad ja luuletavad, renoveerivad ja investeerivad, teevad bändi, sellised hetkeajastu iseloomustavad väljendid nagu "masu" või "pintsaklipslased" on isegi igavad siinkohal nendte elu kirjeldamisel. Tiksusime ja toetasime Jõmmu najale, aegajalt kõigutas tuul udupasunat või kõlas õrn laevakell. Päike loojus ikka väga ilusti, lodjamehed ajasid Jagomäe poisi ümber veel tulevikuplaanide jutte ning vokkisime Agnesega kodu suunas. Varsti läheb teele laulupeotuli! Ahaa, kes läheb tänavu laulpeole, ametlikult ja täie rauaga:-),k
ps peangi K-Ji proovi minema
pps eile oli ka rahvarohke rahvarõivapäev nm-is, ilu ja edevuse defilee, aga meistrid on teinud ikks ilusaid töid, rõõm kohe, et nm-s nii profid rõivakontsruktorid koos käivad, see soome-rootsikoor oli muidugi veidi jõulumeeloluline, rahvusliku disaini rida ajame ikke jõudsasti edasi.
ppps töö kiidab teijat rõivakonkursile saadet ka väga ilua 17saj naise kostüüm sõbaba, eili silkasid lodjaümber ka ringi arhailiste traditsioonide klubi rahvas, enamvähem samas rõivastuses, metalliga palistatud sõbad üll, nahkjalanõud jalas, tõeline history channel!