Tõelist seiklust on toonud see 2025 aasta, mis siin aasta-aastalt läheb järjest rajumaks, kuna Tartu 2024 värk pani ka kohvreid pakkima ja silkasin ringi Norras-Saksamaal-Leedus-Soomes etc, aga sellist seikust nagu pakkus nüüd Söulis käimine - annab unistada :-)
Istun rongis, mis see siis nüüd oli? Tagasiteel võtsin ette tõelise maratoni jalutades linna moodsamat arhitektuuriimetlema, no ikka metooriga alguses aga igakord, ku paapeale tõused eskalaatoriga, siis tuleb välja raalida, kuhu suunas vaja liikuda. Koreas GMaps sulle tänavaid ei näita, aga Z-Hadidi projekteeritud Dongdaemun Design Plaza on tõesti võimas, kas selline ultramoodsa vormiga oleks peaaegu ehitatud ka ERMi uus maja?
Nädalane reis, lõppes maratoniga seetõttu, et seiklesin siis tagasi hotelli, et võtta kogu oma pagas (tänud heale soovitajale Agnesele, et reisile tuleb kaasa võtta ikka suur kohver, sest tagasitulles on kohver kinke ja Aasia maiustusi, häid maitseid, uusi teetermoseid ja üllatusi täis sh raamatud),
Algas maraton: veidi eemal (see tähendab siis alati ikka kohe paar kvartalit) leidsin üles bussi nr 6001, otse Terminal1, aga siis hakkas juba sadama - vihmavari purunuses, bussijuht oli mõitlik aga naerats nukralt....lendu hakkaski segama burgaa ja vihm, Finnair hilines, aga uuesti Helsinki suunal enam rahvast peale ei saanud võtta, tohutu segadus, rahulik konutamine 3 h. Olen ikka alati varakult kohal, aga õnneks pakiti meid lohutuseks ilusti lux-expressi, sõiduati 10 kõrvalasuvasse 5tärni-hotelli, kõik algas jälle otsast peale - telekas K-pop ja kultuuripärandi eri-programmi kanal Airang (Eestis võiks ka olle rahvusringhäälingul selline kultuuri-kombeid-pop-muusikat-klassikat-jazzi-loodust tutvustav nonstop kanal).
Uus päev, jälle 3 h konutamist baggage-värava juures, aga siis hakkas tekkima lootus - ilm paranes, Korea rahvusmuuseumi kolleegid olid juba valmis mind enda juurde majutama, sest mul oli vähemalt nädalane kimchi-varu kohvris ). Lennuk väljus 13.00, ajavahe andis ikka terve nädal tunda ja bioloogiline kell täitsa sassis.
Lennukis muidugi kitsas, hoolitseti hästi, kõik seiklusfilmid vaatasin ära, magada ikka eriti ei saanud, sest üle Põhjapooluse lennates kõik need vaated ja päike, pilved, väga ilus, Eesti uudiseid vaadates aga tekkis ikkagi kõhe tunne, koduigatsus muiduig väga suur.
Finnair andis voucheri ikka ka, et saaks osta natuke värskat ja suupisteid lennujaamas, panin end muidugi kohe valmis kõige karmimaks versiooni,ks, et pagasit ei jõuta ümber tõsta H-T lennukile, aga asi oli veel karmine - jooksin nagu noor põder, 4 km ühest väravast teise läbi passikontrolli ja kottide läbi sobramist, lennukis pandi mind äriklassi esimesele istmele nr 1 istume, et saaksin kohe jooksu pista - täpselt 4 min pärast värava sulgemist, jõudsin kohale ja mulle avane ilus vaade läbi vihmapisarates akna kuidas lennuk hakkas ära liikuma....
