Karneval enne paastu

Siin Ruhri piirkonnas on ikka imelik lugu selle vastlapäeva traditsiooniga. Vanad üle saja-aastased karnevaliklubid kogunevad laupäeval Stube-sse ja alustavad väikse pasunakooriga puusanõksutamist, suitsetavad nagu korstnad EL seaduse vastaselt siseruumis ning sellele vaatamata näevad välja ilusd ja sätendavad, paabulinnasuled peas, prokaadi ja siidi on küllaga, märke rinnas nagu soomlasel valburgi-ööl ja esimese mai hommikult, siidisukkades tüdrukute showtantsutrupid välgutavad sääri ja teevad mularuuzhi, kõik meenutab veidi Napoleoni-aegset rivitrilli ja sekka tuleb ikka ära ka slaager.Kas kellegil huumoritaju on? Ju ikka on.

Keegi ei taha teha lihtsalt vurri või keegi ei unist salvokaga alla lasta mäest, kõige pikema liu teeb siin läbi see, kes alustab reedel, laupäeva hommikul kingitakse massiliselt tulpe heategevusotstarbeks, siis nagu ülal kirjeldasin kogunetakse kokku ja naaberküla seltskond tuleb suure bussiga külla ja vahetatakse kinke, peategelased on kuidagi nagu printsess ja klubikuningas, õhtul algab kõik uuesti nö siseruumes, prozhektorite valguses vihtuakse diskot (shlaagri saatel ikka) ja nalja teeb Meestelaualu Seltsi esindaja. Siis on daamid eriti kirevates kostüümides. Storytellingut palju ei ole,s.t. raske on aru saada mis on kogu ürituse point - aga kohe kui kõlab kõrvale tuttav slaagriviis, siis möllavad kõik mõnusalt vanusest hoolimata. Norras nägin ma ka Vossi-õhtul samasugust nalja, kus norralased sõid rahvutoidu sildi all suitsetatud lambapead ja laulsid lauluraamatutest järjest traditsioonilisi laule, sekka kõned

Eestlased on kogu selle pulli jaoks ikka liiga musikaalsed :-), tunnen ennast kohapeal olles vaatleja- antropoloogina, käin vaheldumisi koduhotellis LR lugemas ja siis jälle lokaali kohalikest kommetest osa saama, kr

ps teen siiski ära ka korraliku kodutöö ja meldin end messile paljudesse boksidesse, kus minu messikompass on heaks juhiseks messikeskuses, mis pidi olema Euroopa suurimaid.

pps no aga vaata neid selle siin allpool: kohalik pagar, sõiduõpetaja ja pankur kollastes mütsides, muidugi on puhkepäev.

Kölni selge

Rännak Saksamaale viis mind huvitavat rada pidi. Vabariigi aastapäeva järel seadsin end Tartus varakult tulema, kallima kaasa tehtud sändwitch ja kallistused kaasas, asusin teele 20 kraadises pakases ning tegin läbi elu esimese Ryanair lennu säästurezhiimil, mekutasime muidugi ikka ühe kohvi pardal ning olin kaasa haaranud mõned sushid lennukisse. Sain kaasa reisijuhi Jaagu, kes aitas kõik toimingud kiiresti läbida, piletid-hotellichekin-raudtee-kiirtee etc. Kõik käis nii kärmelt, et ma ei jõudnud suurt midagi seletada kui olime juba Kölni katedraali kõrval, keset Saksamaad, ja siis jäin üksipäini seiklema. No olin veidi pahkluud nikastanud suure tormlemise peale, jalutasin siis õige turisti kombel mööda Ludwigsi Kunstimuuseumi, kus nägin ülatoodud multimeedia lavastust, just sellist mida püsinäitusel Tartus tahtsime proovida. Meenutab Brandenburgi, mis? Ja siis see sisseelamine iPhoni äppide maailma või kuidas nüüd siis teha neid podcaste ühe näituse juurde, nutitelefoni on ikka vaja, minu Vana Ericsson on veidi kustundu, teeb küll ajalehe-kõlbulike pilte, connectida on juba keeruline veidi. Siis järgnes mõnus kõnnaks, ilma spatsistockita, mööda kanaliäärt, esimene ettejuhtuv HerrenStube oli muidugi seda väärt, et kogeda üks kohaliku retsepti järgi tehtud koot mit Sauerkraut. Liibüa restorani menüü juures jäin väga kauaks kuidagi piidlema ja tõlkima, praegu ikka suured segaduses tervel ilmas nende Põhja-Aafrika ja Lähis-Idamaadega, kõige taga olla sotsiaalvõrgusike kaudu punutud demokraatiavõrk ja meelavalduste puhang, no vaatame, mis saab. Siin Saksamaal aga algas paastueelne karnevalide möll. Igas kõrtsukambris on ikka mõni naljaka mütsi ja punase kummininaga kloun, naised näevad välja kas nagu liblikad või lühikeste seelikutega tantsugrupilikmed. Siis ma sellel esimesel päeval veel ei teadnud, et siin kohapeal oma kodukülas Weezes satun päev hiljem suida karnevalipidustuste keskmesse: orkestrite marss, tantsutruppide etteasted munakividest platsil, kukeharjaste-kujulised mütsid 19sajandist pärit karnevaliklubiliikmete pääs ja TiebelsAlt, midagi sellist vist mu hää tuttav soovitas - proovisin järele. Aga Kölni katedraalis tegin ma ka korraliku meditatsiooni, puhkasin nö jalga ja vaatasin neid pitskaunistusi ja gooti-imet täiega. Viljandi Paulus on ka sümpaatne, aga Kolga-Jaani tundub sellega võrraldes muidugi lihtsalt ilus kabel, kus tasuks lasta end laulatada, kuid suursugune defilee on võimalik ikka sellised hiigel-iluduses. Mäletan, kuidas me Rootsis vanamuusika-bändiga akustikat proovisime - tegin sama trikki Kölnis, arvake ära mitu sekundit ma sain. Selge ja jumalik tunne muidugi, kr
ps Weeze iseenesest on teivasjaam, ja maailm tunneb seda kohta vaid seetõttu, et siin elasid inglise sõdurid Nato baasides ning nüüd on siin lennundusmuuseum, mis tähistab külma sõja lõppu ja rahvaste sõprust :-)
pps vaimustusin veidi popkunstist, kuid omaette ilus elamus tuli aborigeenide kaasaegsest ornamentikakunstist, mida viljelevad maalijad pärast. Etno meets Contemporary Arts on asja pealkiri.
ppps Telekate installatsiooni teeme Tartus muidugi ära