Korea, võimas väikerahvas

Tõelist seiklust on toonud see 2025 aasta, mis siin aasta-aastalt läheb järjest rajumaks, kuna Tartu 2024 värk pani ka kohvreid pakkima ja silkasin ringi Norras-Saksamaal-Leedus-Soomes etc, aga sellist seikust nagu pakkus nüüd Söulis käimine - annab unistada :-)

Istun rongis, mis see siis nüüd oli? Tagasiteel võtsin ette tõelise maratoni jalutades linna moodsamat arhitektuuriimetlema, no ikka metooriga alguses aga igakord, ku paapeale tõused eskalaatoriga, siis tuleb välja raalida, kuhu suunas vaja liikuda. Koreas GMaps sulle tänavaid ei näita, aga Z-Hadidi projekteeritud Dongdaemun Design Plaza on tõesti võimas, kas selline ultramoodsa vormiga oleks peaaegu ehitatud ka ERMi uus maja?  

Nädalane reis, lõppes maratoniga seetõttu, et seiklesin siis tagasi hotelli, et võtta kogu oma pagas (tänud heale soovitajale Agnesele, et reisile tuleb kaasa võtta ikka suur kohver, sest tagasitulles on kohver kinke ja Aasia maiustusi, häid maitseid, uusi teetermoseid ja üllatusi täis sh raamatud),

Algas maraton: veidi eemal (see tähendab siis alati ikka kohe paar kvartalit) leidsin üles bussi nr 6001, otse Terminal1, aga siis hakkas juba sadama - vihmavari purunuses, bussijuht oli mõitlik aga naerats nukralt....lendu hakkaski segama burgaa ja vihm, Finnair hilines, aga uuesti Helsinki suunal enam rahvast peale ei saanud võtta, tohutu segadus, rahulik konutamine 3 h. Olen ikka alati varakult kohal, aga õnneks pakiti meid lohutuseks ilusti lux-expressi, sõiduati 10 kõrvalasuvasse 5tärni-hotelli,  kõik algas jälle otsast peale - telekas K-pop ja kultuuripärandi eri-programmi kanal Airang (Eestis võiks ka olle rahvusringhäälingul selline kultuuri-kombeid-pop-muusikat-klassikat-jazzi-loodust tutvustav nonstop kanal).

Uus päev, jälle 3 h konutamist baggage-värava juures, aga siis hakkas tekkima lootus - ilm paranes, Korea rahvusmuuseumi kolleegid olid juba valmis mind enda juurde majutama, sest mul oli vähemalt nädalane kimchi-varu kohvris ). Lennuk väljus 13.00, ajavahe andis ikka terve nädal tunda ja bioloogiline kell täitsa sassis. 

Lennukis muidugi kitsas, hoolitseti hästi, kõik seiklusfilmid vaatasin ära, magada ikka eriti ei saanud, sest üle Põhjapooluse lennates kõik need vaated ja päike, pilved, väga ilus, Eesti uudiseid vaadates aga tekkis ikkagi kõhe tunne, koduigatsus muiduig väga suur.

Finnair andis voucheri ikka ka, et saaks osta natuke värskat ja suupisteid lennujaamas, panin end muidugi kohe valmis kõige karmimaks versiooni,ks, et pagasit ei jõuta ümber tõsta H-T lennukile, aga asi oli veel karmine - jooksin nagu noor põder, 4 km ühest väravast teise läbi passikontrolli ja kottide läbi sobramist, lennukis pandi mind äriklassi esimesele istmele nr 1 istume, et saaksin kohe jooksu pista - täpselt 4 min pärast värava sulgemist, jõudsin kohale ja mulle avane ilus vaade läbi vihmapisarates akna kuidas lennuk hakkas ära liikuma....

 

Gediminasel külas

Et kõik kohe alguses ära rääkida,  siis mingit tolku ikka oli sellest Euroopa Kultuuripealinna-värgis, nüüd on käima pandud rongiühendus Vilniusega -  olen kohal, rongiga tõesti vahva seiklus ja rongis on  mugavjalgu sirutada, ruumi arvutitööd teha koos kaablite, hiire ja kohvitass avara laua pääl.

Tegus nö rongi-kontor

 Täna sain oma programmi kohtumise MO kunstimuuseumi kuraatoriga, eks uurin, mis nende näituste poliitika ja hoiak siis on,  kutsuda külaliskuraatore , teema-projekte, eramuuseum, päris arams kaasaegne arhitektuur keset vanalinna.

 Teatri-Muusikamuuseum pakuks ka huvi, kuna leedukad siin uurisid enne pandeemiat, kas tehaBalti kanneldest-tsitritest mingi koostöönäitus ja nad deponeeriks oma muuseumisse ERMilt ekponaate, aga see soikus ära nö distantsilt. Nad ei saanud eelarvet kokku ja Ingerreg teema ehk tulevikus. 

 Pidasin siin pik akõne kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõunikuga, kes haldab siin Balti Kultuuripärandi Komisjoni laual erinevaid teemasid, ta aitab Laulutee 

Pärast pikka hommikukohvitamist, kaevusin Euroopa Kulturideede dokumentatsioonidesse, Farö deklaratsioon, Euroopa Kultuurideed Instituut, Euroopa Komisjoni algatused, määrused, klastrid....

....jeesuke, milline rägastik, aga Eestil selge fookus: Aalto, Püha Olav, tööstuspärand, kalmistud, viikingite rajad, see kõik on registreeriutd võrgustikes - nüüd võiks lisanduda Laulutee (taotlus sügiseks), aga meil siin Sibulatee, Laulupeomuuseumi, Kirjandusmuuseumi, Seto Instituudi ja ERMi eestvedamisel elu käib, sündmusi toimub, konverentsid, kontserte, Regilaulutuba, "ERM laulab", Rahvalauluspiraal, "Kohtumised"  ja "Uurali kaja" ja haridusprogrammid - kuigi, kogu promo taandub ikka kommunikatsiooni ja turundusmeetme pinnale, eelarvelistele võimalustele ja "turul oleme kõik nagu vennad-ja õed". Õnneks tuleb jälle laulupidu 2025.

Harjutan pikamaa-käimist siin Vilniuses, trenn ja nutikell hoiavad virgena. 

Päike sirab, veidi palav villane mantel muudab mu  siiski soliidseks, esinduslikust lisab sile lõug (ajasin habeme Piia soovitusl), viksitud king (nagu vanaema alati tahtis) ja puhas särk (Agnes triikis ära) ja ilus vest (Krista tõi). Ümisen Pärt Uusbergi lugu "Et kiitke....", mida valikkooridega koos esitame juba peagi laulukaare all Tallinnas. 

Carpe diem! Kasutan päeva! 

ps tõsisemaks asjaks läheb 03.04.2025, kui alustame tuuriga Leedu Rahvusmuuseumis, House of History, siis Rahvakultuurekeskus/Etnos Centras sümpoosion'

Õhtusöögi maksavab kinni Kalevala Runolaulu Akadeemiast ja kangelane Gediminas. 

Kataloonia, tantsuline

Euroopa telgivajad püsivad veel kindlalt, ääremaadel on vahel värinaid tunda ja kui ma siin ICOM/ICEE maailmatasemel konverentsil pärast Madridi sessiooni rongiga Barcelonasse jõudsin, siis ma oleks jõudnud nagu reede õhtul Tartu kesklinna, nagu koju - linnas eriti nagu kedagi ei tunne enam, lokaalides käib melu ja kultuuritemplid tunduvad kõik väga võimsad - karrakteriga kohalikud asuvad alati kohe asja juurde.

Konverentsi ettekanne toimus kohe esimesel päeval ära  ja siis algas kõva lobitöö, Eesti promo, tants-ja tagaasjamine

Kunstnik ja kasutatud kirjandus

Aastaid olen sepistanud plaani, et ühe mu improvisatoorse raamatu pealkiri võiks olla "Kunstniku kõrval", mõtisklusi ja tähelepankuid inimestest, kellega mind  elu on  kokku viinud näituste tegemisel;  siis nüüd ongi justnagu hetk jälle üheks peatükiks - mida kunstnik oma teemas-valdkonnas vajaks kirjasõna kaudu, mis raamat, lõik või tekst või viide paneb näiteks ehtekunstniku kavandeid tegema, ornamenti ja mustrit graveerima, väärismetalli painutama või graafikat ettevalmistama. Pikk lugu, kirg  tõi mind nüüd uuesti siia Kirmuse rariteetide osakonna lugemissaali, siia satuvad aeg-ajalt ju ka ajaloolased, mitte ainult Literaat, kirjandusloolane, kooliõpetaja või referaaditegija ülikooli  2 kursuselt.... - koridori lõpus, vaikne, laemaalingutega jumalik rahu valitseb siin endiselt....kõik nagu vanasti, tuttav puhaste aga vanade raamatute ahvatlev lõhn on kõik alles. Kus ma alustan? Tellisin algselt spetsiaalse näituse jaoks välja portsu raamatuid, aga mils just need tekstid kunstnikukle tähtsad  - vaatame sisse ka siis.
J.Jungi Muinasaja teadus - Eestlaste maalt, jube hea kombinatsioon tekstist ja illustratsioonidest, kus ürgsete spiraalehete lugu kirjas, graveeringuid käevärudest, sõlgede lähivaated, sõrmuste kujud + tekst muidugi ka, Soome-Eesti võrdlusi, arusaadavalt arholoogiast legendi ja muistendi lisandustega. Siis edasi Mull on kourat kontiolta, SKSi vana hea uusväljaanne ehk siis õhuke kuid korralik Lönnroti süst. Järgmine raamat on Hurda 150. sünniaastapäevaks välja antud Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise  teed...., Kirmuse enda kogumik, huvitav- kuidas oli sellise raamatu vastuvõtt ja tähelepanu 89.aastal, kui ühiskonnas käis juba tõelinne möll. Autorite nimed Kõiva, Hiiemäe, Laar, Põldmäe......tunda on tugeva toimetaja kätt väljaande juures. Ma ei imesta, miks siis nii palju rahvast minu ülikooli ajal, keeleteadust ja folkloristikat tulid õppima. Tõstan lauale ka Kaarle Krohni väljaande Suomensuvun uskonut, ikka SKS ning tähenduste lood, autori enda kohta sai põhjalikumat valgustust veidi aega tagasi ERMi toimunult raamatunäituselt,  samast sarajs ka Uno Holmbergi Permalaisten Uskonto, juba rohkem pilte ja põhjalik seletustega sõnaraamat vahel. Kunstniku jaoks kerge mähkida end tähenduste loori ning lasta fantaasial ennast kanda....Virittäjä sari on eriti tummine lühemate tekstide osas, kus esinevad Talve, Ränk, Mägiste, Ariste. Tõesti, mõtlesin tänavu ka just Arite peale, kelle raamatute "virna" grand-old-man'le pühendatud näituse vitriinides, võib kõike ju loomingus omamoodi kasutada, mõelda, mõtestada, viidata.....Soomekeelsetest ka veel Pakanallinen Jumalanpalvelus, eriti vana väljanne 1894, mille lehed on küll lahti lõikamata, aga kunstnikul siiski lihtne osasid trummi-graafikaga jooniseid  vaadata, mustreid lugeda....
Üldiselt on kogu see värk kindalsti üks võimas lingvistilne mets, tihnik, hiis, milles rändamine tekitab "nälga" vaid aja suhtes. Rohkem aega on vaja siin.
ps näitus "Traditsioon, inspiratsioon" näitusele välja läinud raamatud võtsime turvalisuse huvides turvavitsiini täitmise eesrmärgil ERMist, osad tõin isiklikult ka oma kodusest raaamtukogust.
pps ukes ripub käitumisreeglistik, mis on ajast-mis kogu see kollektsioon siin kuulus ERMi koosseisu
ppps Runnel astus vanasti uksest sisse üsna pärast keskpäeva, näis, ootan veel veidi ja loen. See on luksus :-)

Inimesed, nimkekaartidel

Ilmselt jagub seda elevust veel mitmeks päevak, konverentsi kaaslased saavad 3päeval juba väga häädeks sõpradeks - mis sellest kõigest järele jääb, kui unistus 2015 aasta konverentsist Lõuna-Aafrikas muutub mu argielus võibolla liig unistuslikuks ning ca 2 nädalat, kui mul kestab alati nö eelmine paigavaim, saab ükskord otsa. Nimekaartid, kiirbe plogi-ülestäendus, mis praegu värskena võiks olla hea spikker hiljem juba suvalisel hetkel, ükskõik kellega ühendust võtmast, ikka tuleb meelde kohe eilne Heimgway , Hotelli 1.korrusel ning tet-a-tet vestlused kõigi inimestega, peaaegu :-)

Chris, Lõuna-Aafrika Apartheidi Muuseumid dirktor, arvabki lootusrikkalt, et enamus kamabas tuleb järmisel aastal - nii oleks kasulik, ta teeks väga hea ja sisulise ürituse seal, ilmselt sama hää, kui etno-ICOMI koosolek, kus käis Eestist ka mitu noort museoloogi :-). Üldiselt, nüüd muutub alakomitee palju tegijamaks, tuleb korralik up-date ning võrgustik on äge. Kasuli info liigub sellistel kogunemistel No doubt
Frank, viimaste päevad kontakt, ja isegi viimasel hommisöögil õnnestus tal mulle oma kohvist minu kotti sokutada korralik päkits, muidugi on ka kõik kodulehe olemas - siiski tark oli otse silmast-silma teada saada, et uhkemate näituste jaoks otsitakse ruume Pariisis, saadaval on 10kond supernäitust, mida võib valida kataloogist, oma publikut tuleb tunda :-/. Aga omakasuks küsisin, et ta mulle uuriks Washingntoni galeriisid (Pääsukese jaoks) ning kes rahvusmuuseumis kohapeal oleks hea kontaks, et ameeriklaste rariteetide eksponeerimise kogemust vaatama minna.  Näituste Arenduse Grupp, kõlab midugi uhkel
Hää sõber Hollandi professor, kes oli vast kõige parem suhtleja, alagi viimane Hemingway's ning abivalmis kaasa mõtlema, mis alakomitees võiks edaspidi ettekannetes jutuks tulla, kuidas tudengitega tegeleda, Konsultant-õppejõud, temaga teeme veel mõne hea teemapäeva, head eettekannetega :-)
Jowa on väga professionaalne ja juba ammu suhelnud meie uue maja vedajatega, konsulendiks oleks teda vägagi vaja olnud, arhitektuuri-guru ja praktik just muuseumide alal.
Rootslane, oli kohe ürituse alguses hea "saak" ning hea kogegmus, mida ta kenasti jagas, sest kui ta kuulis meie Gudruni üritusest ning tedadis mulle kaasa rääkida heast projekti-ideest koostöö Nordeni ja noortega, siis Rootsi-värk sai kähku selgeks - 101 maailma muutntud avastus, mis näitusene on olnud Rootsis, annab juba analüüliks hea põhja - kas tasuks ära, kas oleks äge ning kas saame endale lubada, Eesti kontent võiks olla tugevalt juures, eestlaste ´hulgas on ju maailma-tasemel avastajaid,  Teadlasi, suure ja väikese tähega.
Soomlaste nimekaarte on ka omajagu taskusse kogunenud, Espoo muuseumide vipid ja tegijad, neist sai hea ülevaate - kõik on vaprad, ilmselt üllatas kõige rohkme just avastus-keskuse tegijate kogemus, mida Mänttääs oli rääkimas nii sinna ülekolinud staff kui praegugai, dr.kraadiga Exprerience Direktor (mis vahva ametinimetus )väga suur Eesti fän muide, kelle uurimisteema avast omamoodi mu silmad või vähendas skpeptitsismi siukeste populaarteaduslike  aktsioon-näituste osas.
Armeenia kolleeg, hängib suisa mitmes alakomitees, kutsus külla, nagu ikka
Saksa muuseumitöötajad, mõlemad juhatuse liikmed, on väga profid, eriti too daam, kellel on kõva kogemus näituste hangetega tegelmisel, Soome kolleegid hoiatasid heas mõttes ka, et tegemist on väga hea müügiesindajaga.
Dubrovnik-Pariis-Genf-London, kõik on taskus, nimekaartidel - mille taha olen hakanud kirjutama, mis inimesega õigupoolest  koos edasi saab teha,k

ps mul üks uus komme veel, olen hakanud pildistama näituse lõputekste (kus tegijad kirjas), see ju omamoodi epitaaf :-)

pps täna, viimase päeva järelprogrammis ma ei osale, Seurasaari laevaretk jääb ikka teiseks korraks, kuigi, päike paista, tuul on suur, ikka korralik programm on juba seljataga - kuidagi ei jaksa enam  väikse praami-taksoga saaristo vahel seigelda ja kuskil välikohvikus soome lahjat ämbrikohvi lonksutada, kuigi Soome ajaloos olulised kahurid ja kindlused saab kunagi kindlasti üle vaadatud.

ppps kogu trip algas , võibolla on sellest juba varem jutuks olnud, Arhitektuurimuuseumi näitusega, 2014.a. Soome arhitketuuri nominendid. Hea näitus, hõrk teema, moodne värk.

Aken maailma, mis siit paistab

ICEE professionaalse konverentsi supervõimalus osalejatele on muidugi see, et kohale on 130 in, 100 riiki, ideede-turg ja otsekontaktid tähendavad väga praktilisel viisil tõde: Nomaadid, Piraadid, Harry Potter, Keiser, Aristoteles, Galileio, Gladiaatorid, Miro, Afrodite ja Samurai jt tuleksid kohe Eestisse, kuid, keda me siin näha tahame :-)

ning tulistamiseks läks kohe, kui ma Rahvusmuuseumi jõudsin - Riksutstillningu mees andis pärast väikest veenmist oma exceli tabeli vabatahtlikult ära, Euroopa olulisematest rändnäitustest, mille ta Münchenis sai (ICEE kõrval teine maailmas oluline kohtumispaik rändnäituste alal), ning järjest Saksamaa proua, prantslane, Holland, V&A kamp, Itaalia agentuuri-mutid - enamast käib bisnis nii, et ettekanneta ajal libistad üle osalejate listi, kohvipauside ajal aitab kaelakaart koha arusaada - kellega on huvitav kohel kärme infovahetus teha, ning rääkida tuleb kiirest ja oma mõte kohe välja käia ning konkreetne ettepanek, see maksab :-)

Aga süveneda saab alles täna siin,  Kesk-Soomes
Mänttää ultramoodsas (ja mitte ainulg maja, restorni toolid, sisekujundus, õppeklassi liikuvad lauad, loodust peegeldavad aknad etc) majas sees - saab lihtsasti selgeks,  et suva mis asukohas on muuseum, profid tuuakse kohale, rahvas hakkab käima, lugu ja  kuluaarides liikuv info hakkab igaljuhul tööle asja kasuks kui seda oskuslikult enne saab läbi mõelda.  Kassahitt, kuidas see ülesehitatakse, Ahhaa inimesed ei ole üldse liiga populaareaduslikud

Siin on Ahhaa endine orgunnimees, kes on lihtne kunsti promov , muheda olemisega mees, kellel on korralik meeskond, lihtalt teostatav mõtted ning ilma igasuguse piinliku tundeta esitleb sihtasutus oma kunstiprogrammis, mida tahavad: Roosvalt, Toomik, A.Warhold jne

Sihtasutuse vedajad, kellel on vist Soome pairm kunstikogu ad hoc, saavad siin luksust lubada .- luua Soome Kunstilinn, ägedate näitustega, lavastada muuseumi-lõhnalist väljapanekut, mis ei muutu sugugi pealetükkivaks või igavaks, regionaalpoliitikud kiidavad takka ja palverännakus kunstihuvilised tulevad ka oktoobris, detsembris.


Üks lõik jäi mul siin veebi salvestamata, üldjoones oli selle sisu selle - mitmeks päevaks peaks siia perega tulema:
saabudes võtame toa selles funktsionalistlikus villas, eesti kunst nagu Roosvald, Pääsuke, Laurientsius ripuvad seinal, tuba pole kallis, aga vaade on võimas = 1 päev; siis vaataks kohe üle kogu selle veskirikkuri loodud  muuseumi, mis sissaldab väga hästi lavastatud Mänttää lugu (mulle kui audio-friigile siuke värk väga meeldib) ning seal on ka hõrk Kallen-Kallega kunst koos kaasaegsete lahendustega (storritellin'), väike armas maakonnamuuseumilugu ka kauba peale, mille sisse on istutatud veidi Toomikut =2 päev, ning siis mugavleks kohe terve päeva siin ultramoodsas kuntimuuseumis, ICOMi ekspertidega kiitsime tegijaid taevani ning hängisime ise ka julgelt kogu majas,  mis keskusena tegelikult ikka lööb laineid kõvasti Soomes - erarahaga, vabalt ja mõnusalt, julgelt programmeerivad oma valikuid ning uus on ilusti "lingitud" vana kunstimuuseumi Viktoria aegse maja külge, kus on muidugi ka Kallen-Kallela lugu, Simbergi kirikumaalingute lugu jm, mis kokkuvõttes võlub täiega.

ning aken: mis siin kohustuslikult on suunatud alati Soome mõne lummava järve suuans, meenutab vahvat lugu, kuidas Mänttää Kunstimuuusemi SA omanduses oleva funktsionalistliku hoonehiigel aken, sai 30ndatel laeva.-rongi-hobusega ühes tükis siia kohale toodud ning see on Põhjamaade suurim ühes tükis olev aken siiani (vist) Maailma paistab ilus.

80 tunniga ümber maailma

kiirete konverentside võlu on selles, et taskud saavad kähku visiitkaartidest tühjaks, tihe programm paneb su istuma alati uue inimese kõrvale, siis kaelasilt on juba terekäe ulatamise juures garantii, et kellega on tegemist, milliste tarkust ja kavalust-kogemust saab kolleegilt välja pressida. Nii läheb

.....kuid nii see siin läks, konverentsi tempo lubab nüüd alles 3.päeval märku anda: Mänttää väljasõit on võibolla kõige meeldejääevam programmi päev, kvaliteedi mõttes, sisu osas ja ettekannete osas
lihtsalt, alles siin saan jälle südame rahuga kunsti võtmes õigesse meelollu: Mänttää on ajalooga, kunstilooga, paiga-looga linn, ime väike, hetkel Soome-ime omamoodi - külastasime muuseumi, uhiuut kuntimuuseumi-maja ja sharmantset hotelli, kus seisin silmitsi eesti kaasaegse kunstiga (täiesti ootamatult) - siin näitavad end Toomik, Roosvald, Pääsuke ja Laurentsius.

ning siis edasi juba Kallen-Kallela, ultramoodsad väljapanekud, mugavad ja uinutavad vaated soome arhitektuuriimelistest majadest väljaspoole.....

siia tuleme Volvoga, võtame toa kauemaks ja naudime kunsti, k

ps kunstist rääkimine hakkab vaikselt intrigeerime, mitte isegi kunsti ise, peaks sellest kirjutama kuhugi

pps teen pikema sisseknade audionätiusest siin Mänttää muuseumis, heas loo jutusamisest etc

siin on häis museoloogilisi näiteid .-)