Kataloonia, tantsuline

Euroopa telgivajad püsivad veel kindlalt, ääremaadel on vahel värinaid tunda ja kui ma siin ICOM/ICEE maailmatasemel konverentsil pärast Madridi sessiooni rongiga Barcelonasse jõudsin, siis ma oleks jõudnud nagu reede õhtul Tartu kesklinna, nagu koju - linnas eriti nagu kedagi ei tunne enam, lokaalides käib melu ja kultuuritemplid tunduvad kõik väga võimsad - karrakteriga kohalikud asuvad alati kohe asja juurde.

Konverentsi ettekanne toimus kohe esimesel päeval ära  ja siis algas kõva lobitöö, Eesti promo, tants-ja tagaasjamine

Kunstnik ja kasutatud kirjandus

Aastaid olen sepistanud plaani, et ühe mu improvisatoorse raamatu pealkiri võiks olla "Kunstniku kõrval", mõtisklusi ja tähelepankuid inimestest, kellega mind  elu on  kokku viinud näituste tegemisel;  siis nüüd ongi justnagu hetk jälle üheks peatükiks - mida kunstnik oma teemas-valdkonnas vajaks kirjasõna kaudu, mis raamat, lõik või tekst või viide paneb näiteks ehtekunstniku kavandeid tegema, ornamenti ja mustrit graveerima, väärismetalli painutama või graafikat ettevalmistama. Pikk lugu, kirg  tõi mind nüüd uuesti siia Kirmuse rariteetide osakonna lugemissaali, siia satuvad aeg-ajalt ju ka ajaloolased, mitte ainult Literaat, kirjandusloolane, kooliõpetaja või referaaditegija ülikooli  2 kursuselt.... - koridori lõpus, vaikne, laemaalingutega jumalik rahu valitseb siin endiselt....kõik nagu vanasti, tuttav puhaste aga vanade raamatute ahvatlev lõhn on kõik alles. Kus ma alustan? Tellisin algselt spetsiaalse näituse jaoks välja portsu raamatuid, aga mils just need tekstid kunstnikukle tähtsad  - vaatame sisse ka siis.
J.Jungi Muinasaja teadus - Eestlaste maalt, jube hea kombinatsioon tekstist ja illustratsioonidest, kus ürgsete spiraalehete lugu kirjas, graveeringuid käevärudest, sõlgede lähivaated, sõrmuste kujud + tekst muidugi ka, Soome-Eesti võrdlusi, arusaadavalt arholoogiast legendi ja muistendi lisandustega. Siis edasi Mull on kourat kontiolta, SKSi vana hea uusväljaanne ehk siis õhuke kuid korralik Lönnroti süst. Järgmine raamat on Hurda 150. sünniaastapäevaks välja antud Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise  teed...., Kirmuse enda kogumik, huvitav- kuidas oli sellise raamatu vastuvõtt ja tähelepanu 89.aastal, kui ühiskonnas käis juba tõelinne möll. Autorite nimed Kõiva, Hiiemäe, Laar, Põldmäe......tunda on tugeva toimetaja kätt väljaande juures. Ma ei imesta, miks siis nii palju rahvast minu ülikooli ajal, keeleteadust ja folkloristikat tulid õppima. Tõstan lauale ka Kaarle Krohni väljaande Suomensuvun uskonut, ikka SKS ning tähenduste lood, autori enda kohta sai põhjalikumat valgustust veidi aega tagasi ERMi toimunult raamatunäituselt,  samast sarajs ka Uno Holmbergi Permalaisten Uskonto, juba rohkem pilte ja põhjalik seletustega sõnaraamat vahel. Kunstniku jaoks kerge mähkida end tähenduste loori ning lasta fantaasial ennast kanda....Virittäjä sari on eriti tummine lühemate tekstide osas, kus esinevad Talve, Ränk, Mägiste, Ariste. Tõesti, mõtlesin tänavu ka just Arite peale, kelle raamatute "virna" grand-old-man'le pühendatud näituse vitriinides, võib kõike ju loomingus omamoodi kasutada, mõelda, mõtestada, viidata.....Soomekeelsetest ka veel Pakanallinen Jumalanpalvelus, eriti vana väljanne 1894, mille lehed on küll lahti lõikamata, aga kunstnikul siiski lihtne osasid trummi-graafikaga jooniseid  vaadata, mustreid lugeda....
Üldiselt on kogu see värk kindalsti üks võimas lingvistilne mets, tihnik, hiis, milles rändamine tekitab "nälga" vaid aja suhtes. Rohkem aega on vaja siin.
ps näitus "Traditsioon, inspiratsioon" näitusele välja läinud raamatud võtsime turvalisuse huvides turvavitsiini täitmise eesrmärgil ERMist, osad tõin isiklikult ka oma kodusest raaamtukogust.
pps ukes ripub käitumisreeglistik, mis on ajast-mis kogu see kollektsioon siin kuulus ERMi koosseisu
ppps Runnel astus vanasti uksest sisse üsna pärast keskpäeva, näis, ootan veel veidi ja loen. See on luksus :-)

Inimesed, nimkekaartidel

Ilmselt jagub seda elevust veel mitmeks päevak, konverentsi kaaslased saavad 3päeval juba väga häädeks sõpradeks - mis sellest kõigest järele jääb, kui unistus 2015 aasta konverentsist Lõuna-Aafrikas muutub mu argielus võibolla liig unistuslikuks ning ca 2 nädalat, kui mul kestab alati nö eelmine paigavaim, saab ükskord otsa. Nimekaartid, kiirbe plogi-ülestäendus, mis praegu värskena võiks olla hea spikker hiljem juba suvalisel hetkel, ükskõik kellega ühendust võtmast, ikka tuleb meelde kohe eilne Heimgway , Hotelli 1.korrusel ning tet-a-tet vestlused kõigi inimestega, peaaegu :-)

Chris, Lõuna-Aafrika Apartheidi Muuseumid dirktor, arvabki lootusrikkalt, et enamus kamabas tuleb järmisel aastal - nii oleks kasulik, ta teeks väga hea ja sisulise ürituse seal, ilmselt sama hää, kui etno-ICOMI koosolek, kus käis Eestist ka mitu noort museoloogi :-). Üldiselt, nüüd muutub alakomitee palju tegijamaks, tuleb korralik up-date ning võrgustik on äge. Kasuli info liigub sellistel kogunemistel No doubt
Frank, viimaste päevad kontakt, ja isegi viimasel hommisöögil õnnestus tal mulle oma kohvist minu kotti sokutada korralik päkits, muidugi on ka kõik kodulehe olemas - siiski tark oli otse silmast-silma teada saada, et uhkemate näituste jaoks otsitakse ruume Pariisis, saadaval on 10kond supernäitust, mida võib valida kataloogist, oma publikut tuleb tunda :-/. Aga omakasuks küsisin, et ta mulle uuriks Washingntoni galeriisid (Pääsukese jaoks) ning kes rahvusmuuseumis kohapeal oleks hea kontaks, et ameeriklaste rariteetide eksponeerimise kogemust vaatama minna.  Näituste Arenduse Grupp, kõlab midugi uhkel
Hää sõber Hollandi professor, kes oli vast kõige parem suhtleja, alagi viimane Hemingway's ning abivalmis kaasa mõtlema, mis alakomitees võiks edaspidi ettekannetes jutuks tulla, kuidas tudengitega tegeleda, Konsultant-õppejõud, temaga teeme veel mõne hea teemapäeva, head eettekannetega :-)
Jowa on väga professionaalne ja juba ammu suhelnud meie uue maja vedajatega, konsulendiks oleks teda vägagi vaja olnud, arhitektuuri-guru ja praktik just muuseumide alal.
Rootslane, oli kohe ürituse alguses hea "saak" ning hea kogegmus, mida ta kenasti jagas, sest kui ta kuulis meie Gudruni üritusest ning tedadis mulle kaasa rääkida heast projekti-ideest koostöö Nordeni ja noortega, siis Rootsi-värk sai kähku selgeks - 101 maailma muutntud avastus, mis näitusene on olnud Rootsis, annab juba analüüliks hea põhja - kas tasuks ära, kas oleks äge ning kas saame endale lubada, Eesti kontent võiks olla tugevalt juures, eestlaste ´hulgas on ju maailma-tasemel avastajaid,  Teadlasi, suure ja väikese tähega.
Soomlaste nimekaarte on ka omajagu taskusse kogunenud, Espoo muuseumide vipid ja tegijad, neist sai hea ülevaate - kõik on vaprad, ilmselt üllatas kõige rohkme just avastus-keskuse tegijate kogemus, mida Mänttääs oli rääkimas nii sinna ülekolinud staff kui praegugai, dr.kraadiga Exprerience Direktor (mis vahva ametinimetus )väga suur Eesti fän muide, kelle uurimisteema avast omamoodi mu silmad või vähendas skpeptitsismi siukeste populaarteaduslike  aktsioon-näituste osas.
Armeenia kolleeg, hängib suisa mitmes alakomitees, kutsus külla, nagu ikka
Saksa muuseumitöötajad, mõlemad juhatuse liikmed, on väga profid, eriti too daam, kellel on kõva kogemus näituste hangetega tegelmisel, Soome kolleegid hoiatasid heas mõttes ka, et tegemist on väga hea müügiesindajaga.
Dubrovnik-Pariis-Genf-London, kõik on taskus, nimekaartidel - mille taha olen hakanud kirjutama, mis inimesega õigupoolest  koos edasi saab teha,k

ps mul üks uus komme veel, olen hakanud pildistama näituse lõputekste (kus tegijad kirjas), see ju omamoodi epitaaf :-)

pps täna, viimase päeva järelprogrammis ma ei osale, Seurasaari laevaretk jääb ikka teiseks korraks, kuigi, päike paista, tuul on suur, ikka korralik programm on juba seljataga - kuidagi ei jaksa enam  väikse praami-taksoga saaristo vahel seigelda ja kuskil välikohvikus soome lahjat ämbrikohvi lonksutada, kuigi Soome ajaloos olulised kahurid ja kindlused saab kunagi kindlasti üle vaadatud.

ppps kogu trip algas , võibolla on sellest juba varem jutuks olnud, Arhitektuurimuuseumi näitusega, 2014.a. Soome arhitketuuri nominendid. Hea näitus, hõrk teema, moodne värk.

Aken maailma, mis siit paistab

ICEE professionaalse konverentsi supervõimalus osalejatele on muidugi see, et kohale on 130 in, 100 riiki, ideede-turg ja otsekontaktid tähendavad väga praktilisel viisil tõde: Nomaadid, Piraadid, Harry Potter, Keiser, Aristoteles, Galileio, Gladiaatorid, Miro, Afrodite ja Samurai jt tuleksid kohe Eestisse, kuid, keda me siin näha tahame :-)

ning tulistamiseks läks kohe, kui ma Rahvusmuuseumi jõudsin - Riksutstillningu mees andis pärast väikest veenmist oma exceli tabeli vabatahtlikult ära, Euroopa olulisematest rändnäitustest, mille ta Münchenis sai (ICEE kõrval teine maailmas oluline kohtumispaik rändnäituste alal), ning järjest Saksamaa proua, prantslane, Holland, V&A kamp, Itaalia agentuuri-mutid - enamast käib bisnis nii, et ettekanneta ajal libistad üle osalejate listi, kohvipauside ajal aitab kaelakaart koha arusaada - kellega on huvitav kohel kärme infovahetus teha, ning rääkida tuleb kiirest ja oma mõte kohe välja käia ning konkreetne ettepanek, see maksab :-)

Aga süveneda saab alles täna siin,  Kesk-Soomes
Mänttää ultramoodsas (ja mitte ainulg maja, restorni toolid, sisekujundus, õppeklassi liikuvad lauad, loodust peegeldavad aknad etc) majas sees - saab lihtsasti selgeks,  et suva mis asukohas on muuseum, profid tuuakse kohale, rahvas hakkab käima, lugu ja  kuluaarides liikuv info hakkab igaljuhul tööle asja kasuks kui seda oskuslikult enne saab läbi mõelda.  Kassahitt, kuidas see ülesehitatakse, Ahhaa inimesed ei ole üldse liiga populaareaduslikud

Siin on Ahhaa endine orgunnimees, kes on lihtne kunsti promov , muheda olemisega mees, kellel on korralik meeskond, lihtalt teostatav mõtted ning ilma igasuguse piinliku tundeta esitleb sihtasutus oma kunstiprogrammis, mida tahavad: Roosvalt, Toomik, A.Warhold jne

Sihtasutuse vedajad, kellel on vist Soome pairm kunstikogu ad hoc, saavad siin luksust lubada .- luua Soome Kunstilinn, ägedate näitustega, lavastada muuseumi-lõhnalist väljapanekut, mis ei muutu sugugi pealetükkivaks või igavaks, regionaalpoliitikud kiidavad takka ja palverännakus kunstihuvilised tulevad ka oktoobris, detsembris.


Üks lõik jäi mul siin veebi salvestamata, üldjoones oli selle sisu selle - mitmeks päevaks peaks siia perega tulema:
saabudes võtame toa selles funktsionalistlikus villas, eesti kunst nagu Roosvald, Pääsuke, Laurientsius ripuvad seinal, tuba pole kallis, aga vaade on võimas = 1 päev; siis vaataks kohe üle kogu selle veskirikkuri loodud  muuseumi, mis sissaldab väga hästi lavastatud Mänttää lugu (mulle kui audio-friigile siuke värk väga meeldib) ning seal on ka hõrk Kallen-Kallega kunst koos kaasaegsete lahendustega (storritellin'), väike armas maakonnamuuseumilugu ka kauba peale, mille sisse on istutatud veidi Toomikut =2 päev, ning siis mugavleks kohe terve päeva siin ultramoodsas kuntimuuseumis, ICOMi ekspertidega kiitsime tegijaid taevani ning hängisime ise ka julgelt kogu majas,  mis keskusena tegelikult ikka lööb laineid kõvasti Soomes - erarahaga, vabalt ja mõnusalt, julgelt programmeerivad oma valikuid ning uus on ilusti "lingitud" vana kunstimuuseumi Viktoria aegse maja külge, kus on muidugi ka Kallen-Kallela lugu, Simbergi kirikumaalingute lugu jm, mis kokkuvõttes võlub täiega.

ning aken: mis siin kohustuslikult on suunatud alati Soome mõne lummava järve suuans, meenutab vahvat lugu, kuidas Mänttää Kunstimuuusemi SA omanduses oleva funktsionalistliku hoonehiigel aken, sai 30ndatel laeva.-rongi-hobusega ühes tükis siia kohale toodud ning see on Põhjamaade suurim ühes tükis olev aken siiani (vist) Maailma paistab ilus.

80 tunniga ümber maailma

kiirete konverentside võlu on selles, et taskud saavad kähku visiitkaartidest tühjaks, tihe programm paneb su istuma alati uue inimese kõrvale, siis kaelasilt on juba terekäe ulatamise juures garantii, et kellega on tegemist, milliste tarkust ja kavalust-kogemust saab kolleegilt välja pressida. Nii läheb

.....kuid nii see siin läks, konverentsi tempo lubab nüüd alles 3.päeval märku anda: Mänttää väljasõit on võibolla kõige meeldejääevam programmi päev, kvaliteedi mõttes, sisu osas ja ettekannete osas
lihtsalt, alles siin saan jälle südame rahuga kunsti võtmes õigesse meelollu: Mänttää on ajalooga, kunstilooga, paiga-looga linn, ime väike, hetkel Soome-ime omamoodi - külastasime muuseumi, uhiuut kuntimuuseumi-maja ja sharmantset hotelli, kus seisin silmitsi eesti kaasaegse kunstiga (täiesti ootamatult) - siin näitavad end Toomik, Roosvald, Pääsuke ja Laurentsius.

ning siis edasi juba Kallen-Kallela, ultramoodsad väljapanekud, mugavad ja uinutavad vaated soome arhitektuuriimelistest majadest väljaspoole.....

siia tuleme Volvoga, võtame toa kauemaks ja naudime kunsti, k

ps kunstist rääkimine hakkab vaikselt intrigeerime, mitte isegi kunsti ise, peaks sellest kirjutama kuhugi

pps teen pikema sisseknade audionätiusest siin Mänttää muuseumis, heas loo jutusamisest etc

siin on häis museoloogilisi näiteid .-)

Lahtihüpe

Sügisenostalgia, tähendas kaua mu jaoks Narva muuseumide festivali möllu, hommikused jalutuskäigud sügislehtedes  lossihoovi pargis, veidi õrna tundega sisimas sai kuulatud harivaid loenguid vaatega üle jõe Venemaa poole, kus mõte liikus väga avaralt, saegli saime ermikatega ka näituse preemia - see viis tuju ja tantsud muidugi eriti hoogsaks eelmisel päeval, alati luksuslik seltskonnaelu (loe: häid inimesi korraga ühes kohas), idapiiri põhielementide hulka kuulusid ikka  Modern, Tsaika salat ja Müncheni punane ning ausalt öeldes sama tunne meenub igal sügisel. Nüüd aga...
poeb põue siiski uue aja sügise-nostalgia, mis seostub Tampere linnaga, eelmisel aastal võimsa väljahüppena toimnud isapuhkus, töine-toonustav ja väga rahulik - kus jõudsime ausalt öeldes isegi veidi mediteerida, mõnele konverentsile sisse pressida,  süveneda avatud maailma võimalustesse - ja seda see väike Soome väikelinn pakkus täiega. Tampere on väga oskuslik ja nutikas, et oma 2.asetust päälinna kõrval võimsalt välja mängida või kuidagi see rahvas seal kohapeal on avatud ja tubli, rahvusvahelised projektid toimivad ning eeskuju-snitti leiab põnevatel teemadel küllaga. Aasta on möödas, eelmise lahtihüppe algus oli ka väga täenduslik - uhiuue Volvo laadisime maast laeni asju täis, pere peale + konservevid + rattad+käru+riided+spordivarustus+ilukirjandus etc. Nüüd kurseerin taas laevaga üle mere, kaasas vähene-vajalik (nuga, läpakas, triiksärgid ja mõni talisman) , autobussijaamas olid saatmas mulle armsaimad inimesed maailmas, veidi vesine ja sekka "soolast", peagi saabun  tagasi.....



ps sõit muidugi seekord väga töine, ICOMi üle-ilmne konverents (ICEE alakomitee)  ja 3-päeva sisse mahub Helsiki; Espoo, Tampere, Mänttää - koos rohkete kohtumistega. Verstas ka, kus saab küsida, kas Lenini muuseumi ümberehitus on alanud, WEEGEE - kus saab näha kunagi omalaegset meie rahvamuuseumi eeskuju, kuidas linnasüdamest veidi "eemal" muuseumiekskus elab jõudsalt ja häid näitusi tullakse vaatama igakell, Rahvusmuuseumi plaane ja kas nad saavad oma 1000m2 näitus ala ning juurdeehituse oma Vabariigai aastapeävaks valmis etc

pps postituste päälkirju võtan muidugi ikka õhust, näis,  seekord võiks plogida veidi töisematel teemadel, "Rändajale torkab silma - mida reklaamivad suurmuuseumid tänapäeval"; "Rahvusmuuseumide konkurent Läänemere-äärsetes riikides" :-)
Head lugejad, tellige teemasid :-)

Lahtihüpe!
(sättisin end igakjuhuks laeva tagumisse otsa, nagu sõber Simm kunagi soovitas - algajamal meremehel ei lähe süda niikergesti vesiseks :-)

Passioon, kirjaniku elu

Tampere Viro-viikko såndmuste rida on olnud ka ysna tore, m6nest asjast saab kergemini aru, asi nauditav kindlasti, kohalikud soomlased kuulavad ja näevad taas asju, mis aitavad pikku-velisid ja h6imuvellesid kuidagi paremini m6ista, kultuuriprogramm on ok. Eraldi laksakas oli aga see Antsu raamatu soomekeelse t6lke esitlus, väga hea soomekeelega kirjastaja istus meie noore, yhiskokndlikult aktiivse ja s6naka ajakirjaniku leivast elava kirjaniku k6rval, Sillamäe lugu on siin Soomes eriti huvitav läbim6testada, sigri-migri igasugu aspektie  - kuidas siina emigreerunud inmiesed seda post-soveedi asja nyyd /ad 2013/ v6tavad, loevad, m6istavad, autori juttu uskuda tahavad. Näis, kirjanik on kannatanud, tekst on syndinud ja elab nååd oma elu edasi, venekeelne t6lge ka nååd olemas. Mina m6tlesin, et Ants on meie uue ajastu omamoodi-Kross, nåås kipub asi minema rohkem Oksaneni-suunas. V6i ma eksin, k
ps kåsimus on t6esti hea, kas M6tteline Eesti on ikkagi parem tekst välismaa Eesti-s6pradele, nö meie lähiriikides. Soome vajab siiski Kekkose perioodi järel, mis ammune aeg see kåll oli, sellist räägime-asjast värki, for sure.
pps peaks proovima e-raamatute lugemist, otse mänguväljakul, nii tobe, et mänguväljakutel puudub normaalne wifi, Soome on sundinud mind ka kuidagi uutmoodi infoväljas toime tulema
ppps kunagi meie ajaloolaste yks lemmikuid 6ppej6de K.Jaanson, kellele ma tegin eksami raamatukogu kohvikus, otse leti vastas, selle kleepuva ymmarguse laua taga, läks pikalt ja oli huvitav vestlus igaljuhul 6ppej6ga. Yks asi on kull, mis sellest vestlusest mul terveks eluks meelde jääb, Jaanonosn käskis kirjutda päevikut, siis on hiljem kirjtuada lihtsam. Ants mainis seda sama, tema ka ei kirjutanud jaanroosilikul viisil åles päevade lugu ja fakte, praegu peab siis kuidagi teisiti tekste tuletama.
pppps meil siin Soomes on hea ahi, kypsetamine on lausa lust, ta naguise teeks, peab vaid veidi smoorima, 6htuks valmistan ahjukana - teen pakipealse retsepti järgi, mida ma kodus kunagi ei tee, et mis kuumusel ja kauaks, more is less, st. kas improvistatsioon v6ib n6nda ära hakata kaduma  - ehk siiskimitte, täna 6htlul yllatan näiteks hoopis valge veiniga.
pppps vox clamantise plaadi j6an tavaliselt paar korda lapse l6unamagamise ajal läbi kuulata, paar lugu panen ripiitima ka, kannatust on vaja :-)