Gediminasel külas

Et kõik kohe alguses ära rääkida,  siis mingit tolku ikka oli sellest Euroopa Kultuuripealinna-värgis, nüüd on käima pandud rongiühendus Vilniusega -  olen kohal, rongiga tõesti vahva seiklus ja rongis on  mugavjalgu sirutada, ruumi arvutitööd teha koos kaablite, hiire ja kohvitass avara laua pääl.

Tegus nö rongi-kontor

 Täna sain oma programmi kohtumise MO kunstimuuseumi kuraatoriga, eks uurin, mis nende näituste poliitika ja hoiak siis on,  kutsuda külaliskuraatore , teema-projekte, eramuuseum, päris arams kaasaegne arhitektuur keset vanalinna.

 Teatri-Muusikamuuseum pakuks ka huvi, kuna leedukad siin uurisid enne pandeemiat, kas tehaBalti kanneldest-tsitritest mingi koostöönäitus ja nad deponeeriks oma muuseumisse ERMilt ekponaate, aga see soikus ära nö distantsilt. Nad ei saanud eelarvet kokku ja Ingerreg teema ehk tulevikus. 

 Pidasin siin pik akõne kultuuriministeeriumi loomemajanduse nõunikuga, kes haldab siin Balti Kultuuripärandi Komisjoni laual erinevaid teemasid, ta aitab Laulutee 

Pärast pikka hommikukohvitamist, kaevusin Euroopa Kulturideede dokumentatsioonidesse, Farö deklaratsioon, Euroopa Kultuurideed Instituut, Euroopa Komisjoni algatused, määrused, klastrid....

....jeesuke, milline rägastik, aga Eestil selge fookus: Aalto, Püha Olav, tööstuspärand, kalmistud, viikingite rajad, see kõik on registreeriutd võrgustikes - nüüd võiks lisanduda Laulutee (taotlus sügiseks), aga meil siin Sibulatee, Laulupeomuuseumi, Kirjandusmuuseumi, Seto Instituudi ja ERMi eestvedamisel elu käib, sündmusi toimub, konverentsid, kontserte, Regilaulutuba, "ERM laulab", Rahvalauluspiraal, "Kohtumised"  ja "Uurali kaja" ja haridusprogrammid - kuigi, kogu promo taandub ikka kommunikatsiooni ja turundusmeetme pinnale, eelarvelistele võimalustele ja "turul oleme kõik nagu vennad-ja õed". Õnneks tuleb jälle laulupidu 2025.

Harjutan pikamaa-käimist siin Vilniuses, trenn ja nutikell hoiavad virgena. 

Päike sirab, veidi palav villane mantel muudab mu  siiski soliidseks, esinduslikust lisab sile lõug (ajasin habeme Piia soovitusl), viksitud king (nagu vanaema alati tahtis) ja puhas särk (Agnes triikis ära) ja ilus vest (Krista tõi). Ümisen Pärt Uusbergi lugu "Et kiitke....", mida valikkooridega koos esitame juba peagi laulukaare all Tallinnas. 

Carpe diem! Kasutan päeva! 

ps tõsisemaks asjaks läheb 03.04.2025, kui alustame tuuriga Leedu Rahvusmuuseumis, House of History, siis Rahvakultuurekeskus/Etnos Centras sümpoosion'

Õhtusöögi maksavab kinni Kalevala Runolaulu Akadeemiast ja kangelane Gediminas.