Kogunesime õhtul Bergeni koorekihiga Griegi Majja, mätaskatusega moodne muusikasaal,
ees ootas klassikaline 2 poolega klaverikontsert. Kõrval asub uhke Griegi muuseum, ja tema loomeonnike, kus ta nägi vaimusilmas mürgeldavaid trolle ja suutis luua samas ka õrn-hapraid adagio-sid; õhtu naelaks oli üle-ilma tunnustatud Natalia Strelchenko, Peterburi kontsist välja kasvanud uskumatult väljendusrikas klaveridaam; vene veri, kullast kleit, juurde vuristas ka veidi juttu norra keeles, et mis kavas ja kuidas. Kava ise oli kummastav: Ravel, List etc, lisalugudena tuli Chopini "Nokturn"; ühesõnaga korralik muusikaelamus, kultuurilitter. Homme juba teele Oslo suunas. Suursaadik juba ootab. Rahvusmuuseumi kolleegid on üles rivistatud. Võibolla ka Kon Tikit vaatame. k
ps selle lambapea-loo tahaks kohe põhjalikult ära kirjeldada, see oli vast kultuurishokk, selline hariv. Sain sealsel õhtusöögil teada nii norra rahvarõivastest, rahvustoitudest, tundsime omalaadset sotsiaalset võrgustikku ja tagatipuks pälvisime ka tunnustuse, et suitsulambapea pea 99 % ära konsumeerisime. Oli selline tore ja Seto-peo tunne, kus inimesed on lahked ja gurmee viib keele alla (lambakeele sõin tõesti ka ära). Seedin veel seda elamust :-)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Aga 1% - mis sellel siis viga? mõnusat seedimist!
ReplyDeleteSeal oli mingi niuke nipp,et see resoneeriv "mää"-kont, mis pidigi aitama lambal seda imetavast häält teha, põse ylemises õõnsuses ning kui sa selle välja oskad õngitseda, siis seda ei pea ära sööma (see ongi see 1 % :) ning kombe kohaselt mõõdetakse seda naabriga, kumbal on pikem - see peab järgmisel lambapeos välja tegema.
ReplyDelete