Uus Ooper

Pimeduse saabudes sõidsime autoga uut tuledes Ooperiteatrit vaatama. 21.sajandi ime-arhitektuur! Moodne, Skandinaavia purakas, õhtul tulede-installatsioon annab isegi omajagu palju juurde. Ega sinna väga lihtne läheneda ei ole, linnaruumis jääb see teispool kiirteed (vanalinna ja mere vahel); mingis mõttes hea näide kuidas mereäärset fronti on asutud kultuuristama. Oslo ise on muidu meresõbralik küll, uue raekoja taga pääseb kenasti merd kaifima, aga ooperiteater on ikka ilmutus küll. Kui juba lähedal oled, siis lase või liugu (see on küll nüüd range sildiga keelatud); hoone avaneb kenasti linna poolt tulijale, erakordselt avar fuajee, hüpper-linnahall (kas võrdlus tekitab mingi fiilingu?). Kuid mulle meeldib, väga ilus sisekujundus, tohutu restoran ja kohvik. Kuskil siin toimetas ka nüüdistantsusell Teet Kask (kelle naine on praegu kostüümimeister uues majas). Päris äge juhus, jalutasime Suursaadikuga mööda mereäärset bulvarit, kui meile hõikas eesti keelel õues lõdisev ooperiteatri grimmimeister. Puhusime selle cooli tädiga siis juttu, rääkisime rambivalgusest, moodsamatest etendustest ning kuidas piletiteid saada etc. Piletid on mõistagi kõik ammu otsas. Eesti inimesest muidugi väga tubli, teeb Md.Butterfly'le näo pähe, sekka Rigolett, kin dlasti ka nüüdislavastusi. Siin käivad lavastamas tõelised Londoni meistrid. Puhas kunst. Norralased naudivad. Kui aega jääb, käime daamidega ka homme päevavalgel kaemas, asi näeb ju kuidagi välja nagu Uus Maja. Teate küll. k