Aadria päikese all

Itaalia elu ulatub kaugemale kui Toscana põndakud, mitte palju üleval pool Horvaatia Istria kant on ikka väga ilus, eriti kui tulla Sloveeniast kohe otse poolsaarele, autosuvilaid jääb vähemaks ning motikad-jahid-purjetajad-tuukrid etc - helesinine meri vastas, mis on suvitajate paradiis, kirjanikud saavad välja elada oma kirge, ilusad pruunid noored naised ei vaevu varjama oma ilu - matkasellide ees seisav vaid valik, kas matkate varahommikul või enne tormata kalaturule, et pärast õhtuks valmistada kerge tervislik roog, kõike on siin paradiisis küllalt - kiivid on käeulatuses, viinamarjad kasvavad linnas päikese varjudena aia kohal, tomatid jäävad osaliselt põllule väetiseks, sinine-sinine vesi laksub vastu kallat nagu filmis ning minu esimene snorgeldamine elu viis mind kokku värvliliste kalade ja imelise veealuse maailmaga. Mina kõiki neid nimesid ei teagi, enam-vähem sama kamp, mäletate Raekoja platsi ääres kalapoes nõuka-ajal, kui sai koju ostetud 2 kupit (väikesed värvilised kalakesed, mida hrushsovka kahe-toalise korteri suures toas meie seinaakvaariumis sai ilusti hoida, külalised imestasid, endal suur rõõm neid toita ja lõnameremaade unistusi mõtiskleda). Silmailu on isegi vähe öelda, igasugu eksootilised kalad ujuvad julgelt sinu poole, sukeldusin niiet ninarõhk hakkas pressima ja kõrvad lukus, mu armas matkasellist kaasa võttis kaasa kergelt kloorilõhalised ujumisprillid (soolane merevesi pesi puhtaks kõik , millega sai supperhästi sukelduda kaljude vahel, krabid siblivad ringi, kalaparved löövad kahte lehte laiali, ainult väiksed siilikesed on veidi ohtlikud paljale jalale - aga soolane vesid teeb ka imet pruuni nahaga, kipitab veidi, parandab soolatüükaid, masseerib ihuliikmeid ja ragisevaid liigeseid :-), suvega on mul küll võimalust olnud muutuda veidi sportlikumaks (kogu see rukola-tomati tieet ja kala vitsutamine) ja vesi laula ise kannab sind veepinnal kasvõi tunde. Soolane vesi on elamus omaette tõesti. No seiklust oli muidugi täna hommikul, kui astusin ogaliku peale ja nokkisin välja 11 imepisikest ogaliku okast, leiutasime kohe ise ka meetodi kuidas neid sealt välja leotada, päris profid pidid seda veel omaenda uriiniga tegema - selline mu 1 snorgeldamine Aadria helesinises veel siis lõppes. Lõpp hea, kõik hea. Kuidas neid kalu aga kätte saada? Eile nagin üht asjatundliku abielupaari, mõlemad ihualasti, maskide ja mingi kavala pikliku võrguga snorgeldasid, toru suus ja madalas veel kaljude vahel, "sebrakala" vm selline lihtsamat sorti iludus võib küll võrku tulla nõnda, sardiini tahaks muidugi :-), eile rebisime turult ka traditsioonlise kilo krevette, mille Vana-Rooma Augustinuse templi varjus pintslisse panime, sous le soleil, kr

ps kalaturult rebisime siiski ühe vanni täie vuntse juba ära, olemas! veidi vähem soolased ja pehmema maitsega kui eelmine Istria laar!
pps ühes lihstas rannakalurite lokaalis serveeriti meile eile ka kaht ilusat kala, silma all, kerge Marlvazia lonksuke peale - peakokk virutas meile mõned merekarbid ka juurde, oliiviõli tilk koos ürtidega teeb tegelikult ikka iga roa veelgi maitsvamaks
ppps hommikuse ujumise ajal sirutasin siin Paradiisis välja käe ja noppisin vilja, kiwi. Eestis pidi olema õunte uputus :-) Vahva. Kuuldavasti on ka President uuesti valitud. Good work :-)