Ikka küsitakse aeg-ajalt, kuidas arhitektidega läheb - hetkel läheb täie rauaga küll nii, et korraga on lähi 100 m raadiuses mitu seltskonda arhitekte, kes koputavad Sulle õlale ning kohe läheb lahti workshop. Mitu rauda on tules. Sisearhitektile kirjeldame, kuidas oleks hea töölauda paigutada, kas päike paistab paremale põsele või otse silma (loe: päike tõuseb arvuti kuvari tagant), igasugu mööbel, riiulid ja aparatuur ehk ultramoodne tehnoloogia "võistleb " inimese oma ruumilapikese eest. Seejärel tuleb kummikutes suunduda sumpama otse loodusesse - maastikuplaneeringuga tegelevate arhitektidega - , tunnetades pinnavorme, igikeltsa ja järvekalda soist mätastiku. Kuskil turvaliselt lähedal on "lennuväli", mis peaks kõigi lootuste kohaselt olema vähemalt kindel jalgealune, perspektiivne vaade, jätab sõnaõigust ka ümbritsevale loodusele. Meie ei ehita losse õhku, maad jätkub, ruumi jagub, ka lähiümbruses võib märgata ilu.
Eraldi sats on arhitektide esindajad arhitektid, kellel on konkreetselt pliiats kõrva taga, enamasti teevas ära tehnilise töö ja räägivad eesti keeles. Äsja saime kokku ka kujundusarhitektidega, kelle jaoks tegime juttu metodoloogiast, meediumidest ja kirjeldasime varakambrite sisu.
Kes on järgmised? Üldiselt oleme harjunud: kunstnikud, disainerid, eksperdid (nende abi on eriti vajalik) ja projektijuhid. Kõik ühe, üks kõigi eest! k
ps varsti on koolivaheaeg, siis mängiks jälle tabletimängu, mäletad. Supper-Marios ma olin muidugi järjekindlam, aga tankimängu vastu on üldse raske midagi camp'mat pakkuda :-)
pps Jorm, welcome to Tartu, we are here
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment